Soomaa on soode maa, nagu nimigi ütleb. Soomaalaste elus-olus on soodel olnud tähtis roll eelkõige muust maailmast eraldajana. Varjuline kant on läbi aegade meelitanud Soomaa metsade rüppe nii muu ühiskonnaga pahuksisse pööranuid kui muidu priiuse ja omaette olemise ihalejaid.
Jõgedega on soomaalaste elu olnud alati tihedamalt seotud kui soodega. Jõgi on olnud kuni viimase ajani peamiseks ühendusteeks muu maailmaga. Veel möödunud sajandil ehitati jõeäärsete majade näopool vaatama jõele, mis oli peamine liiklussoon. Esimesed inimesed toimetasid jõgede kaldail juba kiviajal, need muistsed kütid ja kalastajad on jätnud endast hulga jälgi ja tarbeesemeid. Ühtegi suuremat asulat siiski muinasajal Soomaale ei kujunenud. Ilmselt on üheks põhjuseks siinsele jõgedevõrgule omased ulatuslikud üleujutused. Soomaa tuntuim kaubamärk, viies aastaaeg, ei ole turundajate töövõit, vaid üles korjatud kohaliku rahva suust.
Soomaa nime võttis kasutusele 1922. aastal Eesti maastikke liigendades Tartu Ülikooli esimene geograafiaprofessor Johannes Gabriel Granö, kelle järgi see oli tasandikkude, rabade ja metsade maastik Pärnumaa kesk- ja põhjaosas. 1993. aastal moodustati Soomaa maastikuregiooni südamesse samanimeline rahvuspark Vahe-Eesti suurte soode, lamminiitude ja metsade, maastike ja kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspargi külastuskeskus asub Kõrtsi-Tõramaal.
Jõemaa nimi võeti kasutusele 1999. aastal Eesti turismiameti ja ökoturismiühenduse poolt koostatud siseturismi kontseptsioonis ehk nn. “maaviiendike” liigenduses, mis ühendab kaasaegse informatsiooni satelliitfotodelt meie teadmistega vanimast hõimkondlikul asustusel põhinevast kihelkondlikust liigendusest. Jõemaa maaviiendik hõlmab kihelkondi piki muistset Suur-Emajõge ja selle lisajõgesid Pärnust Peipsini.
Rohelise Jõemaa Koostöökogu on 2006. aastal asutatud jätkusuutlik piirkondlik arendusorganisatsioon, mille tegevuspiirkond hõlmab 2998,66 km2 pindala, asudes kolme maakonna ja pärast haldusreformi 6 omavalitsuse territooriumil: Pärnumaalt Põhja-Pärnumaa vald, Tori vald endiste Are, Tori ja Sindi territooriumi osas, Pärnu linna Paikuse osavald ja Saarde valla Surju osavald; Raplamaalt – Kehtna valla Järvakandi osavald; Viljandimaalt – Põhja-Sakala vald endise Suure-Jaani ja Kõpu territooriumi osas.