Mulgimaa kultuuriloolise ja mulgimurdelise tuumiku moodustavad Halliste, Karksi, Tarvastu, Paistu ja Helme kihelkonnad. Mulgimaa köidab meeli kaunite Sakala kõrgustiku vahelduvate maastikega. Sama vahelidusrikas kui on loodus, on ka kohalik kultuuripärand. Mulgimaa on ikka olnud jõukas kant. „Mulgimaal, seal on hea elada. Kõikjal ilus loodus, viljakandev maa. Sääl on uhked metsasalud, suured jõukad Eesti talud …“ – kõik Mulgimaa väärtused on kaunitesse laulusõnadesse sisse kirjutatud.
Talude päriseksostmine ja põllumajandus arenesid Mulgimaal kiiresti. Mulgid olid esimesed talupojad, kes alustasid talude päriseksostmist 19. sajandil ja seda kanti peetakse Eesti kapitalismi hälliks. Mulgimaa tõusis majanduslikult jõuka ja kultuuriliselt aktiivse regioonina jõuliselt esile 19. sajandi keskpaiku, oluline oli linakasvatus.
Mulkidel oli väga oluline osa Eesti ärkamisaja sündmustes. Mulgimaa oli sel ajal arenenud põllumajanduse ja aktiivse kultuurieluga piirkond. Mulgimaa rahvarõivad – Must Mulgi kuub nii meeste kui naiste rahvarõivaste juures, vaipseelikud ja villased õlakatted on tuntud kogu Eestimaal ka tänapäeval. Rahvuskööki on mulgid andnud Mulgi pudru, Mulgi kapsad, Mulgi kama ja Mulgi korbi.